Lühidalt Eesti Roerichi Seltsist


Artiklid:

Taasasutati Eesti Roerichi-selts
Linnart Mäll, «Eesti Akadeemilise Orientaalseltsi sõnumitooja», nr. 21–22, november 1989.a.

Eesti Roerichi Selts – 20 aastat

Rahu Lipp Eesti Roerichi seltsi elus

Saade "Nikolai Roerich" saatesarjas "Piirikunst"
2002.a salvestus EESTI RAADIOS.
Nikolai Roerichist räägivad saatejuht Kerttu Soans, Kira Moltšanova ja Milvi Aasaru. Filosoofia, maailmavaade, elamise kunst. Nikolai Roerichi elu ja looming, sidemed Eestiga.


Eesti Roerichi Selts on mittetulunduslik ühing, mis tegeleb Nikolai Roerichi ja tema pere liikmete loomingulise pärandi uurimisega ja populariseerimisega, aidates sellega kaasa inimese loomevõimete arendamisele ja harituse kasvule.

Eesti Roerichi Selts oli esmakordselt loodud 8. jaanuaril 1938. a., Nõukogude ajal oli ta likvideeritud ja taasloodud alles 2. novembril 1989. a.

20.-30.-el aastatel oli Roerichi nimi eesti haritlaste seas laialt tuntud. 1937. aastal loodi Eestis Roerichi Pakti ja Rahu Lipu initsiatiivkomitee, kuhu kuulusid kunstnikud E.Taska, J.Greenberg, R.Nyman, A.Kaigarodov, skulptor A.Starkopf, ajaloolane J.Vasar, ajakirjanik A.Tamm. 1937. aasta oktoobris toimus ka esimene Baltimaade Roerichi seltside kongress, kus osalesid ka mitmed Eesti esindajad.

Eriliselt väärib esiletoomist eestimaalase Pavel Belikovi panus Roerichite loomingulise pärandi uurimisel. P. Belikov pidas kirjavahetust Nikolai Roerichiga, hiljem tegi tihedat koostööd Roerichi poegadega. P. Belikovi uurimistöödest on praeguseks ajaks trükis ilmunud kaks N.Roerichi elulugu ja kirjandusliku pärandi bibliograafia.

Eesti Roerichi Selts korraldab perioodiliselt Roerichite loomingut kajastavate materjalide (maalide reproduktsioonide, raamatute, arhiivmaterjalide) näitusi mitmel pool Eestis, samuti korraldab regulaarselt temaatiliste slaidprogrammidega õhtuid Tallinnas, «Kodulinna» majas. Üheks seltsi töösuunaks on ka esinemised raadios ja ajakirjanduses, osalemine rahvusvahelistel ühiskondlik-teaduslikel konverentsidel, humanistliku pedagoogika alastel konverentsidel ja foorumitel “Kuidas kaitseme elavat Kultuurikangast”.

Eesti Roerichi Selts annab oma panuse, uuendamaks ja süvendamaks Kultuuri mõiste sisu. Kultuur pole üksnes ajaviide. Üksikisiku tasandil tähendab Kultuur inimese vaimset kasvu ja loomingulist tööd. Rahvuslik Kultuur moodustub rahva iseloomu parimatest joontest, kommetest, traditsioonidest, ideaalidest, usust, filosoofiast, loomingust ja keelest. Sotsiaalses plaanis on Kultuur aga eetika, religiooni, filosoofia, teaduse ja kunsti süntees, s.o. inimkonna kõrgem ehk vaimne areng.


tagasiTagasi