«Estica» filateelias

Guido Pant

«Kultuur ja elu», nr. 11, 1985. a.

Möödunud aastal tähistasime ühe oma silmapaistvama kunstniku Nikolai Triigi (1884-1940) 100. sünniaastapäeva.

Filateelias leiab kajastamist N. Triigi eesti kunsti klassikasse kuuluv Juhan Liivi söeportree, mis valmis kirjanike-nooreestlaste vahendusel 1909. aasta algul Tartus, kuhu J. Liiv oli tulnud raskesti haigena oma koduvallast. Kirjanik asus Tartusse «Pariisi» võõrastemajja; kus poseerimisseansid kestsid tavaliselt kella 12-st kuni kella 2-ni päeval. Depressioonimeeleolus kirjanikku oli üldse raske portreteerida, kuna ta eriti sel perioodil polnud mingi hinna eest nõus enda pildistamisega. Seepärast on J. Liivist säilinud erakordselt vähe fotosid. Nähtavasti kohtles N. Triik haiget luuletajat suure delikaatsusega ja taktitundega. 1910. aastal ilmus J. Liivi luuletuskogu teine trükk, kuhu oli paigutatud ka N. Triigi vastvalminud portree.

Selles töös tunnetame Juhan Liivi kui endassesulgunud kirjanikku. Nikolai Triik on loonud traagilise, vaimselt suure inimese kuju. Selgepiiriline joonistus on rõhutatult tugevate kontuurjoontega. N. Triigi käsitlus J. Liivist on veenev ja kunstiliselt mõjuv. Sellisena näeme teda kooliõpikutes, seeriaväljaannetes ja ka ENE-s. Sellisena on teda püüdnud näidata ka kunstnik Pavel Bendel margiga ümbrikul, mis anti välja J. Liivi 100. sünniaastapäevaks 1964. aastal, kus on kasutatud N. Triigi kõne all olevat portreed. Õigem oleks muidugi olnud reprodutseerida N. Triigi jõulist söejoonistust ilma ümber joonistamata.

Nikolai Triigi loomingu puhul ei saa kuidagi mööda minna maalikunsti suurkujust Nikolai Roerichist (1874-1947). Roerich elas pikemat aega Indias, kus kuulsa kunstniku 100. sünniaastapäeva tähistamiseks läks käibele mark, millel on tuntud prantsuse skulptori Henry Dropsy medal kunstniku portreereljeefiga. Sajandi algul oli Roerich Peterburis Kunstide Edendamise Seltsi Kunstikooli direktoriks, kus 1908-1910 vabakuulajana käis ka N. Triik, tundes erilist huvi töö vastu kompositsiooniklassis, mille juhatajana oli Roerich. Roerich on viibinud Narvas, Tallinnas ja korduvalt Haapsalus. Viimases lapsena 1880. aastal, üliõpilasena 1895. aastal ja hiljem pikemat aega 1910. aastal. Haapsalus on ta kavandanud ja teostanud oma mitmeid kompositsioone ja maale. Tema tööde hulgas leidub mõningaid Eesti-ainelisi teoseid nagu «Merelahing», «Põhjalased», «Vana kuningas», «Laulud vikingist», «Meretagused külalised». Roerichi töödes segunevad viikingite lood muistse Venemaa eluga ja põhjala looduse motiividega. Siit oli N. Triigil mõndagi õppida ja eeskujuks võtta eesti rahvusliku kunsti viljelemisel. Tema tolleaegsetest suurematest kompositsioonidest on säilinud vaid kolmikmaal muinaslaevast «Lennuk», milles on mõjutusi Roerichi teostest, eriti mis puutub värvilahendusse, kus N. Triik on kasutanud väga intensiivseid punaseid, rohelisi ja violetseid toone. Ka on viikingilaev üks Roerichi lemmikmotiive, mida võime näha tema 100. sünniaastapäeva 6. kop. margil maalist «Meretagused külalised». Samal aastal andis NSV Liidu Sideministeerium välja ümbriku Roerichi portreega, mille taustaks on fragment tollestsamast maalist randuva viikingilaevaga.

Roerichi õpilasteks on olnud mitmed teisedki eesti kunstnikud, nagu Aleksander Uurits, August Jansen, Jaan Vahtra, ka Peet Aren. Aren õppis Roerichi juures 1908-1913. Filateelias on maalija, teatrikunstnik ja graafik P. Aren tuntud kui üks esimese Eesti postmargi kavandajaid. Meeldiv on tema nn viikingiseeria. Nagu N. Triik oma maalil «Lennuk», nii kujutab P. Aren postmarkidel viikingilaeva. Sari ilmus aastail 1919-1922. Margi pinda on kunstnik rikastanud lillemotiiviga eesti rahvakunstist. Samast ajast on pärit ka Peet Areni kaks väikeseformaadilist 5- ja 10-pennist tagasihoidliku kujundusega postmarki.