Taasasutati Eesti Roerichi-selts

«Eesti Akadeemilise Orientaalseltsi sõnumitooja», nr. 21–22, november 1989. a.

18. novembril s. a. oli Heliloojate maja saali Tallinnas kogunenud umbes paarsada inimest Eesti Roerichi-Seltsi asutamiskoosolekule. Roerichi-Seltsi näol on nüüd taas ka Eestis olemas organisatsioon, mis osaleb 1930-tel aastatel Nikolai Roerichi algatatud rahuliikumises deviisi all «Rahu kultuuri kaudu!» Seltsi esmaseimaks tegevussuuniseks on Nikolai Roerichi ning Roerichite perekonna teiste liikmete loomingu ja ideede tutvustamine, et selle kaudu taaselustada ja aktualiseerida kõrgemaid vaimseid ja eetilisi väärtusi, mis muudaksid meid ennast, meie elu inimlikumaks. EAO-d esindasid koosolekul Sven Grünberg ja Märt Läänemets. Koosolekul loeti ette EAO esimehe Linnart Mälli tervituskõne, mille teksti alljärgnevalt avaldame.

Lugupeetud Eesti Roerichi-Seltsi liikmed!

Mul on au teid tervitada Eesti Akadeemilise Orientaalseltsi ja Tartu Ülikooli orientalistikakabineti nimel. Eesti Roerichi-Seltsi taasasutamine on sündmus, mille tähtsust on raske üle hinnata. Kõigepealt kas või sellepärast, et see selts kunagi ju eksisteeris; järelikult on tegemist uue sammuga vana väärtusliku taastamise pikas reas, mis iseloomustab meie viimaste aastate ühiskondlikku elu. Kuid Roerichi nimi viitab nähtusele, mis on erakordne ka palju laiemas kontekstis, see nimi toob meelde need väärtused, mis iseloomustavad inimeksistentsi kõrgemaid tasemeid. Mul ei ole vaja siin rääkida Roerichi perekonna osast ?? sajandi maailmakultuuris, kõike seda teate te paremini kui mina. Kuid tahaksin toonitada seda osa, mida Roerichid on andnud eesti orientalistikale.

Viitan siin eelkõige Juri Roerichile, Nikolai Roerichi pojale, väljapaistvale tibetoloogile ja budoloogile. Lõpetasin äsja tema «Tiibeti-sanskriti-vene-inglise» sõnastiku sanskriti indeksi redigeerimise, mis ilmub sõnaraamatu 11. köitena. Tegin seda tööd Roerichi õpilase, sõnastiku üldtoimetaja Juri Parfionovitši palvel. Toimetamine viis mõtted ikka jälle Juri Roerichile, sellele gigantsele tööle, mida tema üksi ja üksinda suutis teha. Ning Teadmise kestvusele ja jätkuvusele, ülekandumisele Õpetajalt õpilasele väga pikas reas. Sest olen ise tiibeti keelt õppinud just Juri Parfionovitši juures, seega, söandan väita, on Juri Roerich minu tiibeti keele vanaisa. Olen neid teadmisi Tartus edasi andnud, järelikult on nii ülikoolis kui ka Orientaalseltsis Roerich ikka elav.

Nüüd on Roerichite elutöö levitamiseks meil loodud uued võimalused. Usun, et taasasutatud selts suudab palju korda saata, isegi seda, mis esialgu tundub võimatu. Soovin Eesti Roerichi-Seltsile edu tema tegevuses ja loodan koostööle Eesti Akadeemilise Orientaalseltsiga.

Linnart Mäll

EAO esimees

Tagasi