TagasiLinda Järve
«ELUkiri», nr. 12, 2003.a.
Ära valeta, võta endale vastutus selle eest, mida teed kodus ja tööl, ole peenetundeline inimeste ja looduse suhtes, ole oma alal professionaal.
N.Roerich
Nikolai Roerich (1874–1947) on üks maailmakultuuri suurkujusid – maalikunstnik, õpetlane, ühiskonnategelane, väsimatu rändur, arheoloog, pedagoog ja kirjanik. Tänavu möödub 80 aastat tema kõige kuulsama ekspeditsiooni algusest. Sel viieaastasel (1923–1928) Kesk-Aasia reisil sündis mõttepäevik "Altai-Himaalaja" (ilmus eesti keeles "Maailm ja mõnda" sarjas 1990. a). Roerichi abikaasat ja mõttekaaslast Jelena Roerichit tuntakse Agni Jooga ehk Elava Eetika õpetuse järgi. Ka nende kaks poega said kuulsaks: Juri Roerich oli väljapaistev orientalist, Svjatoslav Roerich maalikunstnik.
Kõige muu kõrval pöörasid Roerichid palju tähelepanu tervise küsimustele, eriti psüühilisele energiale. Neid tutvustavad allpool Eesti Roerichi Seltsi esinaine Kiira Moltšanova ja valgevenelanna Tatjana Kupava, kelle väikesesse tervisekeskusse Tallinna lähedal sõidetakse nii Lätist, Venemaalt kui ka kaugemalt.
Mida on teada elus nii palju jõudnud Nikolai Roerichi päevakavast?
Tatjana Kupava: “Tavaliselt (kui reisitingimused päevaplaani oma korrektiive ei teinud) tõusis Roerich hommikul kell 4 kohaliku aja järgi. Kella 4-9 ta kas maalis, kirjutas artikli või vastas kirjadele. Varahommik on eriliselt loominguline aeg, mille inimesed paraku maha magavad ja siis imestavad, miks küll mõni nii palju jõuab. Sel kõige produktiivsemal ajal saadakse kestva väärtusega tulemusi.”
Nikolai Roerichi õpetaja, tuntud vene maalikunstnik Arhip Kuindži juurde tuli kord noormees, kes ütles, et tahaks õppida, aga aega ei ole – takistavad töö, pere ja palju muud. Kuindži küsis: “Millal te tõusete?” Noormees vastas: 11–12 (nagu oli kombeks tolle aja vähegi jõukamal noorsool). Mille peale Kuindži küsis: “Aga mis te teete kella 4-10?” – “Magan.” – “Siis magate kogu elu maha,” vastas Kuindži. Enamik inimesi magabki oma elu maha.
Paljud loomeinimesed on oma intervjuudes öelnud, et töötavad kõige meelsamini öösel kella 2 ajal. Aga see pole loomulik ja enamasti ei jaksa inimene nii kuigi kaua. Varahommikul ärkajale aga nagu lisanduks kogu aeg tervist juurde. Kui tõustakse kella 4 ja 6 vahel, siis on parim aeg magamaminekuks kell 21–23. Roerichite ajal õhtust põhisegajat – televisiooni – polnud, aga Tatjana ning Kira soovitavad õhtul telesaateid mitte vaadata, et aru rahuneks. Igasugused põnevus- ja koledusfilmid lõhuvad närvisüsteemi. Kui aga inimene kella 22-l öösel magab, siis on see parim aeg närvisüsteemi tugevnemiseks ja taastumiseks.
Jelena Roerichi kirjadest võib põhjalikult aimu saada Roerichite toitumisharjumustest. Ta soovitas vähe süüa. Põhiliselt puu- ja köögivilja, õhtul tingimata kuuma piima ja mett. Tatjana Kupava sõnul sobib selleks otstarbeks paremini turupiim, sest poepiim on liiga steriliseeritud. Paraku on inimesed unustanud, kuidas piima tarvitada. Nad vitsutavad kõhu täis kartuleid ja liha, rüüpavad piima peale - see ei ole kasulik. Piima tuleb juua eraldi ja kuumalt, lisaks mesi, sooda või kardemon. Mett ei tohi kuumutada, sest siis kaob selle päikeseenergia ja mesi muutub mürgiks.
Tatjana on aastaid olnud terve ja usub, et see tuleb just sellest, et ta läheb õigel ajal magama ja enne seda kuuma piima joob. Hapupiima või keefiri ta õhtul juua ei soovita.
Liha sõid Roerichid vähe. Mõnel nädalal püüti süüa ainult jahutoite, teisel köögivilja, olid ka piimasaaduste- ja puuviljanädalad. Aga nii ei toimitud pidevalt, vaid siis, kui peeti vajalikuks organismi puhastada ja kergendada.
Tatjana Kupava ütleb: “Inimese elus on olulised aastad 33, 50 ja 70. 33. eluaastaks peaks tal olema juba maine, elukutse, pere, lapsed, ta on enese leidnud. Kuni selle ajani ollakse füüsiliselt väga aktiivne ja vajatakse rohkem mitmekesist sööki. Siis aga organism muutub. 33.–50. eluaasta vahel süveneb loomingulisus, vähenevad füüsilised vajadused, ka süüa on vaja vähem. Ajavahemik 50.–70. eluaastani tähistab tarkuse saabumist, ise õppimise asemel hakatakse nüüd teadmisi edasi andma, raamatuid kirjutama. Süüa tuleb sel perioodil vähe, aga targasti. Paraku söövad inimesed 60-aastasena rohkem kui noorena ja siis imestavad, millest tulevad haigused, hing aga ei tule toiduvohmimise juures meeldegi.”
Tatjana ise on mitmekordne vanaema, aga näeb oma eluaastatest ligi 10 aastat noorem välja. Roerichi eeskujul tõuseb ta kella 4 ajal ja joob kohe keedetud ja natuke jahutatud vett kähe lusikatäie sidrunimahla ja meega. Hommikuti võimleb, enamasti kodu lähedal mere ääres koos oma tervisekeskuse patsientidega. Üheskoos soovitakse merekaldal: “Olgu maailmal hea, olgu maailm hea, soovime kõigile õnne, head ja rahu.” Tatjana sõnul on südamele, hingele ja vaimule kõige tähtsam soovida head.
Kella 7–8 on hommikusöök: teraviljapuder (mitte mannapuder). Juba 13 aastat ei ole Tatjana söönud liha, kala ja poeleiba. Leiba küpsetab ta ise, samuti ka pljuškasid erilise valgevene retsepti järgi, mille on pärinud oma vanaemalt. Lastele annab ja tarvitab ka ise palju puuvilja – eelistatud on kohalikud õunasordid, mitte banaanid.
Lõuna on kella 11–13 vahel. See peab olema päeva kõige tugevam söögikord: supp, riis köögiviljaga. Toiduvalmistamiseks kasutab Tatjana gheed – ayurvedas soovitatud selitatud võid.
Kõige hilisem õhtusöögiaeg on 18.30. Pärast kella 7 õhtul ei soovita ta enam süüa. Õhtusöök olgu rahulik ja kerge: näiteks hautatud köögivili. Üldse soovitab ayurveda sooja, keedetud või hautatud toitu, mitte toorsalateid. Toores tekitab inimeses raskust.
Roerichid olid väga haritud inimesed. Väga palju õppisid nad mahatmadelt, kelle vahendusel sündis Elava Eetika õpetus ja kellelt omandatut kasutasid nad ekspeditsioonidel, mis nõudsid suurt vaimujõudu ja erakordset füüsilist vastupidavust. Reisikirjas “Altai-Himaalaja” imestab Nikolai Roerich mõnigi kord, kuidas Jelena juba üsna eakana suutis üle 13 tunni järjest sadulas püsida.
Nikolai tundis hästi vaimuenergia mõjusid, oskas kanda mõtteid kauguste taha, mida mõnikord ka telepaatiaks kutsutakse.
Roerichitele oli väga tähtis tunnete harmoonia ja kontroll. Tatjana Kupava võtab selle kokku sõnadega: “Hing toitub armastusest, kui seda aga pole, siis võib tekkida hingegangreen, ränk hingeline väsimus. Kõlbelisus väljendus nende jaoks väga lihtsates mõistetes: ara valeta, võta endale vastutus selle eest, mida teed kõdus ja tööl, ole peenetundeline inimeste ja looduse suhtes, ole oma ala professionaal.”
Roerichite (Nikolai, aga ka Svjatoslavi) pildid meelitasid nõukogude ajal näitustele rahvamasse. Levisid kuuldused piltide ravivõimest ja seetõttu sõideti kohale kõige kaugematest kolgastestki.
On kindel, et Nikolai Roerichi maalid rahustavad inimesi ja mõjutavad neid hea poole. Neid on viimasel ajal olnud võimalik näha Eesti Roerichi Seltsi korraldatud näitustel. Selle seltsi kodulehekülg on aadressil http://www.roerich.ee.