Tagasi
Nikolai Roerich pakkus välja uue evolutsiooniastme sümboli - Rahu Lipu, Kultuuri Lipu, loova töö Lipu, elu kõrgeimate väärtuste Lipu. Me näeme seda sümbolit maalidel (1931), “Tulelõõm” (1931), “Rahu Lipp” (1931), “Kolmainsuse märk” (1932), (1932), (1932), (1932), (1933), (1933), (1933), “Rigdeni käsk” (1933), (1935-1936).
N.Roerich osutas kahele sõnatüvele sõnas kultuur. Üks on ladina päritolu – cult, kui kummardamine, austamine, ja veelgi vanem tüvi – ur, mis tähendab tuld, valgust, hiilgust. Nii tähendab “kultuur” “Valguse austamist”. Seepärast, kui maalil “Pax Cultura” me näeme Rahu Lippu, assotseerub see tahtmatult kultuuri kui Valguse austamisega, seda enam, et ka kunstniku poolt lahku kirjutatud sõnatüved juhivad meid sellele mõttele.
Ja kui me nüüd kõneleme küberneetika ja sünergeetika viimaste andmete valguses kultuurist kui vaimu iseorganiseeruvast süsteemist, siis see tähendab iga inimese vastutust teha isiklikke pingutusi kogumaks kõrgeimaid elu väärtusi – Armastust, Ilu ja Teadmist. Juba 1921 aastal, lõpetades tööd “Õnnistuse teed”, Nikolai Roerich kirjutas: “Kuid kui kõike paneb liikuma loominguline armastus, ilu ime ja teadmise tarkus, siis seda kolmnurka teil ei õnnestu ümber lükata, sest selle iga külg toob esile kaks järgmist.”
Rahu Lipule on pühendatud 3 septembril 2000.a. Kuldjala tornis avatud näitus. Ekspositsioonis on esitatud N.Roerichi ja S.Roerichi maalide reproduktsioonid ning N.Roerichi raamatud, artiklid, filosoofia- ja kunstiesseed.
Rahu Lipp ja Nikolai Roerichi teosed
Svjatoslav Roerichi teosed
Kirjandus
Rahu Lipp, N.Roerich, kogumikust «Päeviku lehed»
Rahu lipukirjaks on kultuur, Doris Kareva, «Sirp», 2. juuni 2000.a.